E-ITSPEA Kursuse Blogi

Kuidas saada häkkeriks arvustus Eric Steve Raymond on kirjutanud huvitava dokumendi häkkerite teemal, kes nad on, nende ajaloost ja kuidas saada häkkeriks. Juba pealkiri on uudishimu äratav ja lugema kutsuv. Juba üsna alguses tuli juttu küsimusest, kes see häkker siiski on. Tavainimese jaoks "häkkerit", kes kuskile sisse murrab, ei peeta üldse mitte häkkeriks vaid kräkkeriks. Tõeline häkker peab selliseid, kes arvutitesse sisse murravad ja muid tobedusi teevad, labasteks ja ei taha nendega üldse tegemist teha. Siinkohal tuleks ehk teha soovitus kõigile meedia alal töötavatele inimestele ja panna antud lõik kohustuslikuks kirjanduseks, sest meedias leviv vale sõnakasutus ärritab neid, kes päriselt häkkerid on väga mitmel põhjusel. Edasi kirjutab autor sellest, milline on ühe häkkeri suhtumine. Häkker tunneb lõbu probleemide lahendamisest, oskuste paranemisest ja enda proovilepanekust. Need on alustalad, et üldse häkkerina läbi lüüa. Lisaks on üks häkker lahke andja, ta tunneb

IT juhtimine ja riskihaldus Selles postituses räägin tuntud IT juhtidest ning millised juhid nad olid/on. Steve Jobs, Bill Gates Kuigi oli ülesandeks oli valida üks juht üje tüübi kohta, siis ma tõstsin kokku Bill Gatesi ja Steve Jobsi, sest tegemist on kahe juhiga, kellest ma isiklikult sügavalt lugu pean ning kda eeskujudeks pean. Kolmest jaotusest on mõlema puhul tegemist juhiga. Need kaks meest olid mõlemad enda ettevõtte algusaegadel väga nõdulikud ülemused. Nad on mõlemad öelnud, et peavad normaalseks 80+ tunniseid töönädalaid, nädalavahetustel töötamist ning leiavad, et töö on tähtsam kui vaba aeg. Nende tööeetika ja nõudlikus on kandnud ilmselgelt vilja ja neist on saanud IT maastiku legendid. Edukus ilmselgelt ei tule tänu lahkusele ja headusele vaid on eelkõike raske töö, edasipüüdlikuse ja nõudlikuse vili. Ma Yun (Jack Ma) Alibaba asutaja Ma Yun, kes on tuntud Jack Ma nime all on suhtleja ja treneri tüüpi juht. Ta on paljudes intervjuudes öelnud, et ta ei tea tehnoloogiast s

 Kuidas eristada proffi käsitöölisest? Siiani on minul õnnestunud töötada väga erinevate inimestega ning julgen ölda, et olen ka kokku puutunud oma ala ekspertide, proffidega. Järgnevalt kirjutan, milline omadus eristab minu jaoks proffi ja käsitöölist. Omadus mida kõige olulisemaks pean on kogemus. Minu meelest on see hästi huvitav sõna, sest kui me räägime ekspertidest, siis ma arvan, et misiganes muu omadusega neid teistest eristame, saab kõik need ikka kokku võtta märksõna kogemus alla. Miks ma nii arvan? Põhjus on lihtne, olles näinud töötamas näiteks IT spetsialiste, produktsiooni ala eksperte ja ka ehitusala proffe, siis neil kõigil on äärmiselt hea oskus näha suuremat tervikut ja arvestada rohkemate asjaoludega töö algusest kuni töö lõpetamiseni. Sellise vilumuseni jõuavad inimesed vaid midagi korduvalt läbi tehes, kogedes. Küll aga ei suuda seda veel need, kes on ala peal rohelised, nagu näiteks mina. Paratamatult ei suuda ma suurt osa ette näha, sest lihtsalt puudub veel osku

 Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures copyleft litsentsivalikut? Puuduv copyleft Põhilised näited on MIT, Apache ja BSD. Tegemist on copyleftiga , mille puhul on lubatud tarkvarast teha ärivara ja kasutada neid ärivara osadena. Nõrk copyleft (GNU, LGPL, Mozilla Avalik Litsents) Nõrga copylefti  all olevat tarkavara tohib kasutada enda tarkavara osana ilma, et tuleks avaldada enda loodud tarkvara lähtekood. Küll aga kui muudetakse LGPLi all olevat tarkvara tuleb tagada, et kõik muudatused oleks avalikult kättesaadavad. Tugev copyleft (GNU GPL) Kasutades GPL litsentsi all olevat komponenti enda töös, tähendab see, et kogu tarkvara peetakse tööks GPLi litsentsi all ja sellele kehtivad järgmised nõuded. Tööd ei tphi patendeerida ega panna copyrighti alla. Lisaks, ei tohi antud litsentsi muuta ning tarkvara levitades peab olema lähtekood allalaetav, mille eesmärk on vältida riski, et algne omanik peab konkureerima muudetud versiooniga enda ideest. Väga tugev copyleft (AGPL) Tegemist

The Case For Copyright Reform Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatu "The Case for Copyright Reform" 2. peatükis tuuakse välja järgmised ideed, kuidas tule autoriõiguse seadusi muuta. Moral Rights Unchanged Raamatu autorid leiavad, et töö, idee, laulu, sõnade autor tuleb kindlasti kasutades ära märkida ning see ei tohiks muutuda. Ma arvan, et tegemist on ka kõige mõistlikuma ideega, sest autori loomet tuleb austada. Free Non-Commercial Sharing Raamatus pakutakse siinkohal välja idee, mille kohaselt võiks ollal lubatud tööde ja kõige muu jagamine, kui seda ei tehta raha eesmärgil. Loomulikult tuleks töid viidata, kuid muud autoriõigustega kaasnevad keerukused võiksid kaduda. Mina leian, et see ei ole hea lahndus, sest minu silmis eeldab selle idee reaalses elus töötamine n.ö. laboritingimusi. Reaalses olukorras ei taha pessimist minust uskuda, et selline piiranguteta jagamine toimuks vaid siis kui osapooled ei saa rahalist kasu ja nii kaotavad originaalautorit üsna suur

 Netiquette - Virginia Shea 10 käsku Virginia Shea on enda raamatus "Netiquette" suurepäraselt välja toonud võrgusuhtlemise 10 käsku, millele toetudes võiks võrgus käituda. Minule läheb enim korda 6. käsk ehk "jaga oma teadmisi" ja nüüd kohe kirjeldan miks. Oman ise kahte Facebooki kasutajat - üks isiklik ja teine tööalasteks toimetamisteks. Otsest vajadust selleks ei olnud kahte eraldi kontot teha, aga enda mugavuse ja selgus mõttes tundus see mõistliku ideena, et töö ja eraelu lahus hoida. Virginia Shea 6. käsk puudutab mind just nimelt enda töö Facebooki konto tõttu, sest seal kuuluvad minu networki suuresti  ettevõtjad, konsultandid ja mentorid erinevatel aladel. See tähendab seda, et sõbralistis on sadu inimesi, kes on eksperdid mingis konkreetses valdkonnas, kes samamoodi Facebooki enda klientuuri laiendamiseks kasutavad. Jah, tuleb tunnistada, et need inimesed seal jagavad enda teadmisi suuresti turunduse eesmärgil, kuid mida rohkem selle seltskonnaga suhelda