E-ITSPEA Kursuse Blogi

 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 Realiseerunud visioonipunkt Ma leian, et kõige rohkem realiseerunud visioonipunkt tuleb esimesest alamkategooriast ning jutt käib järgmisest alapunktist: "Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergsti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid andmed "kaasas" ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad." Lähtun siinkohal põhiliselt enda arvamusest kasutajana. Täna on suur osa enda toimetamisi paratamatult seotud telefoni ja arvutiga. Kasutajan leian, et tõepoolest on nii avaliku kui erasektori poolt pakutavad lahendused hästi kättesaadavad, mugavad ja lihtsad. Ise rõhuksin kõige rohkem mugavusele ja kiirusele, sest ma arvan, et igapäeva elus ei saa tihti aru kui palju meie telefon suudab tegelikult aega kokku hoida. Lihtsaim näide on ma arvan ligipääs pangale, po

 Uusmeedia mõju traditsioonilisele meediale Positiivne mõju Uusmeedia on eksisteerinud pea pool sajandit ning seda võib defineerida kui teabe esitamise viis elektrooniliselt. Mina arvan, et uusmeedia positiivn mõju on eelkõige tema kättesaadavus. Täna ei ole vahet, kus midagi toimus, kui mind huvitab, siis saan ma lugeda. Aeg-ajalt telekapildist mööda kõndides ja tõesti uudiseid kuulates jätab sellisel kujul info tarbimine natuke külmaks ja Eesti tavameedia jääb ehk veidi pealiskaudseks, seega ma arvan, et on positiivne, kui on võimalik kõike, mis pinget pakub, interneti sügavustest välja kaevata ja sellest lugeda ja selle peale mõelda. Lühidalt, arvan, et uusmeedia positiivseim mõju on info kättesaadavus sellele, kes seda kätte saada soovib. Negatiivne mõju Uusmeedia, nagu ennist öeldud, on täna kättesaadav peaaegu kõigile ning iga ühe vabadus miskit arvata muudab info hulga interneti avarustes üsna suureks. Lisaks sellele, et kõik saavad ennast pea täiesti vabalt väljendada puudub su

Pong Pong on USA mängutootja Atari Inc. poolt 1972 aastal välja lastud videomäng. Olles üks esimesi elektrooniline mäng tol ajal, kogus Pong kiiresti kuulsust ning aitas videomängutööstusel kasvada. Esimesed sammud sellise mängu välja töötamiseks tegi saksa päritolu insener Ralph Baer, kelle idee oli toota lihtsaid videomänge, mida inimesed enda kodudes mängida saaksid ning nii sündis 1972 aastal esimene videomängusüsteem, millel sai mängida lauatennist. Atari asutaja Nolan Bushnell otsustas aga luua oma versiooni ning pani selle nimeks Pong ning 1975. aastaks müüs Atari veidi enam kui 8000 Pongi arkaadmängukonsooli. Mäng sai kiiresti populaarseks ning 1975 loodi mängukonsoolile mõeldud versioon Pongist. Kuni 1980. aastateni kogus Atari Inc. loodud mäng vaid populaarsust ning tehing Sears, Roebuck and Company'ga aitas nende edule vaid kaasa. Sealt edasi nende populaarsus langes, sest 1980. aastatel ei olnud videomängud enam nii populaarsed ning trendide vastu ei saanud ka isegi mit

 Adobe Photoshop Adobe Photoshop on tänaseks tuntud ja laialt kasutatud pilditöötlustarkvara, mille lõid vennad Thomas ja John Knoll. Esimene versioon avalikustati 1990. aasta veebruaris. Vennad Thomas ja John Knoll rakendasid Photoshopi arendamisel lapsest saati külge jäänud oskusi. Nimelt juba üsna noorena jäi Thoamsele tema isalt külge fotograafia huvi ning omandas sellega tegeledes vajalikke oskusi, mida õnnestus hiljem Photoshopi arenduse juures ära kasutada. John oli aga programmeerimishuvline ning veetis võimalikult palju aega isa, Glenn Knolli, soetatud Apple'i arvuti taga. Nii saadi eeldused Photoshopi loomiseks. Algselt oli Photoshop tuntud disainitarkvara Adobe Illustratori alamprogramm ning Adobe soovis müüa sadu eksemplare kuus, kuid nende suuri plaane heidutas tolleaegne kehv tehnika. Nimelt vajas programm töötamiseks suurt hulka mälu ning paljudel, kes sel ajal isiklikku arvutit omasid, ei olnud võimalik uut tarkvara isegi mitte kasutada. Üllatuseks aga muutis Photos