Eesti infoühiskonna arengukava 2020

Realiseerunud visioonipunkt

Ma leian, et kõige rohkem realiseerunud visioonipunkt tuleb esimesest alamkategooriast ning jutt käib järgmisest alapunktist: "Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergsti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid andmed "kaasas" ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad." Lähtun siinkohal põhiliselt enda arvamusest kasutajana. Täna on suur osa enda toimetamisi paratamatult seotud telefoni ja arvutiga. Kasutajan leian, et tõepoolest on nii avaliku kui erasektori poolt pakutavad lahendused hästi kättesaadavad, mugavad ja lihtsad. Ise rõhuksin kõige rohkem mugavusele ja kiirusele, sest ma arvan, et igapäeva elus ei saa tihti aru kui palju meie telefon suudab tegelikult aega kokku hoida. Lihtsaim näide on ma arvan ligipääs pangale, pole enam pangaautomaadi juurde minemist ja järjekorras ootamist, on vaid vaja teha alla 10 kliki. Samuti on suur osa andmetest kolinud veebi ning isiklikult on mul heameel, et pea kõik vajalik on võimalik ära teha siis, kui telefon ja internetiühendus on olemas, seega minu silmis on see kõige rohkem realiseerunud visioonipunkt.

Mitte realiseerunud visioonipunkt

Minu jaoks kõige vähem realiseerunud visioonipunkt tuleb teisest alamkategooriast ning pean silmas järgmist alapunkti: "Eesti kultuuripärand on tarbimiseks kogu maailmas hõlpsalt kättesaadav ja aktiivselt leviv, sealhulgas taaskasutuses (nt mash-up). Väärtuslikum osa kultuuripärandist on digiteeritud. Loodav tulevane pärand, sealhulgas veebis loodi, on kohe talletatud ning digitaalse pärandi pikaajaline säilimine tagatud." Külastasin mitte rohkem kui 2 aastat tagasti ERRi ning sain kaasas käia ringkäigul, mis tutvustas maja ja ruume. Üks osa ringkäigust viis aga uste taha, kus hoiti erinevas vormis helisalvestisi Eesti muusikaajaloost. Numbreid enam nii hästi ei mäleta, aga mälupilt on siiani selge - kümneid riiuleid maast laeni Eesti muusikat täis. Muusika on alati olnud oluline osa Eesti kultuuripärandist, kuid sellisel kujul see kaua enam ei säili. 1981 andis ansambel Apelsin välja enda teise plaadi ning seda müüdi ca 1 miljoni koopiat. 2015. aastal andsid Daniel Levi Viinalass ja ansambel Caroon välja loo "On and On", mida on tänaseks kuulatud YouTubeis 432 miljonit korda. See on ehe näide sellest, et kui soovime enda kultuuripärandi kättesaadavaks teha kogu maailmale, peame alustama nendest suletud fonoteekidest.

Allikad:

https://www.muurileht.ee/martin-aadamsoo-kuhu-kadus-eesti-muusika/

https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf