Arpanetist Facebookini

Pong


Pong on USA mängutootja Atari Inc. poolt 1972 aastal välja lastud videomäng. Olles üks esimesi elektrooniline mäng tol ajal, kogus Pong kiiresti kuulsust ning aitas videomängutööstusel kasvada. Esimesed sammud sellise mängu välja töötamiseks tegi saksa päritolu insener Ralph Baer, kelle idee oli toota lihtsaid videomänge, mida inimesed enda kodudes mängida saaksid ning nii sündis 1972 aastal esimene videomängusüsteem, millel sai mängida lauatennist. Atari asutaja Nolan Bushnell otsustas aga luua oma versiooni ning pani selle nimeks Pong ning 1975. aastaks müüs Atari veidi enam kui 8000 Pongi arkaadmängukonsooli.


Mäng sai kiiresti populaarseks ning 1975 loodi mängukonsoolile mõeldud versioon Pongist. Kuni 1980. aastateni kogus Atari Inc. loodud mäng vaid populaarsust ning tehing Sears, Roebuck and Company'ga aitas nende edule vaid kaasa. Sealt edasi nende populaarsus langes, sest 1980. aastatel ei olnud videomängud enam nii populaarsed ning trendide vastu ei saanud ka isegi mitte Pong, kuid sellest hoolimata oli üks esimesi videomänge oma nime ajalooraamatusse kirja pannud ning seda tuntakse täna kui arvutimängude klassikat.


1974 kaebasid Magnavox Odyssey loojad Atari Inc.'i kohtusse. Tegemist oli Pongi eelkäiaga ning Atari ettevõtet süüdistati Pongi idee varguses ning 1977. aastal Magnavox ka selle kohtuasja võitis.

Allikad:


LexisNexis


Lexise teenus sai alguse 20. sajandi teises pooles. Algselt tegeles ettevõte juriidiliste ja ajakirjanduslike dokumentide kättesaadavamaks tegemisega ning firmal on ka täna sama eesmärk - võimaldada kliendil võita aega olulise informatsioni otsimiselt kasutades LexisNexise tarkvara ja lahendusi. nende algus ei olnud aga kerge, 1960. aastatel ei suutnud ettevõtte tarkvara piisavalt efektiivne olla ning Ohio advokaadid suutsid infot kiiremini leida kui Lexise lahendus. Vahemikus 1968 ja 1973 investeerisid Lexise omanikud enda tarkvarasse ja otsingu efektiivsemaks muutmisese pea 20 millionit USA dollarit. Probleeme esines peaasjalikult sellega, kuidas alogritm ja süsteem soovitud infot otsib. Algselt ei otsinud süsteem dokumentide enda sisu vaid sõltus failide kokkuvõtetel, mis muutis otsingu ebatäpseks.


Kui leiti lahendus paljudele tehnilistele probleemidele, saavutas ettevõte suure edu. 1974. aastast alates hakkas ettevõte teenima kasumit ning järgnes terve kümnendi pikkune kiire kasv. LxisNexis on ka täna täiesti töötav platform ning peale 50 aasta pikkust teekonda on neil ette näidata imestama panevad numbrid:

  • 4,6 miljardit otsitavat dokumenti
  • 2 miljardit avalikku faili
  • Üle 16000 andmebaasi
  • Üle 32000 juriidilise, äri ning uudiste allika
  • 97% kasutajatest on Fortune 500 ettevõtte ning USA top 100 advokaadibüroo
  • 7,5 miljonit õpilast omavad ligipääsu LexisNexise õpilaste versioonile 1650 USA ülikoolis
Allikad:




Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Võrkude rikkus: vabast tarkvarast vaba kultuurini

Kuidas saada häkkeriks arvustus Eric Steve Raymond on kirjutanud huvitava dokumendi häkkerite teemal, kes nad on, nende ajaloost ja kuidas saada häkkeriks. Juba pealkiri on uudishimu äratav ja lugema kutsuv. Juba üsna alguses tuli juttu küsimusest, kes see häkker siiski on. Tavainimese jaoks "häkkerit", kes kuskile sisse murrab, ei peeta üldse mitte häkkeriks vaid kräkkeriks. Tõeline häkker peab selliseid, kes arvutitesse sisse murravad ja muid tobedusi teevad, labasteks ja ei taha nendega üldse tegemist teha. Siinkohal tuleks ehk teha soovitus kõigile meedia alal töötavatele inimestele ja panna antud lõik kohustuslikuks kirjanduseks, sest meedias leviv vale sõnakasutus ärritab neid, kes päriselt häkkerid on väga mitmel põhjusel. Edasi kirjutab autor sellest, milline on ühe häkkeri suhtumine. Häkker tunneb lõbu probleemide lahendamisest, oskuste paranemisest ja enda proovilepanekust. Need on alustalad, et üldse häkkerina läbi lüüa. Lisaks on üks häkker lahke andja, ta tunneb ...
Lisateave

Litsentsid ja autoriõigus

 Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures copyleft litsentsivalikut? Puuduv copyleft Põhilised näited on MIT, Apache ja BSD. Tegemist on copyleftiga , mille puhul on lubatud tarkvarast teha ärivara ja kasutada neid ärivara osadena. Nõrk copyleft (GNU, LGPL, Mozilla Avalik Litsents) Nõrga copylefti  all olevat tarkavara tohib kasutada enda tarkavara osana ilma, et tuleks avaldada enda loodud tarkvara lähtekood. Küll aga kui muudetakse LGPLi all olevat tarkvara tuleb tagada, et kõik muudatused oleks avalikult kättesaadavad. Tugev copyleft (GNU GPL) Kasutades GPL litsentsi all olevat komponenti enda töös, tähendab see, et kogu tarkvara peetakse tööks GPLi litsentsi all ja sellele kehtivad järgmised nõuded. Tööd ei tphi patendeerida ega panna copyrighti alla. Lisaks, ei tohi antud litsentsi muuta ning tarkvara levitades peab olema lähtekood allalaetav, mille eesmärk on vältida riski, et algne omanik peab konkureerima muudetud versiooniga enda ideest. Väga tugev copyleft (AGPL) ...
Lisateave

IT juhtimine ja riskihaldus

IT juhtimine ja riskihaldus Selles postituses räägin tuntud IT juhtidest ning millised juhid nad olid/on. Steve Jobs, Bill Gates Kuigi oli ülesandeks oli valida üks juht üje tüübi kohta, siis ma tõstsin kokku Bill Gatesi ja Steve Jobsi, sest tegemist on kahe juhiga, kellest ma isiklikult sügavalt lugu pean ning kda eeskujudeks pean. Kolmest jaotusest on mõlema puhul tegemist juhiga. Need kaks meest olid mõlemad enda ettevõtte algusaegadel väga nõdulikud ülemused. Nad on mõlemad öelnud, et peavad normaalseks 80+ tunniseid töönädalaid, nädalavahetustel töötamist ning leiavad, et töö on tähtsam kui vaba aeg. Nende tööeetika ja nõudlikus on kandnud ilmselgelt vilja ja neist on saanud IT maastiku legendid. Edukus ilmselgelt ei tule tänu lahkusele ja headusele vaid on eelkõike raske töö, edasipüüdlikuse ja nõudlikuse vili. Ma Yun (Jack Ma) Alibaba asutaja Ma Yun, kes on tuntud Jack Ma nime all on suhtleja ja treneri tüüpi juht. Ta on paljudes intervjuudes öelnud, et ta ei tea tehnoloogiast s...
Lisateave